Orgasm on tervisele kasulik – ja sinu keha ei küsi, kuidas sa selleni jõudsid
Kas sa teadsid, et 60% migreeniga inimestest said peavalust leevendust hoopis… seksist?
Orgasmist räägitakse tavaliselt kui millestki, mis on lihtsalt tore. Aga see on palju enamat. See on üks väheseid asju, mis teeb korraga head sinu unele, valule, tujule ja isegi südamele. Ja mis kõige parem: kehal on täiesti ükskõik, kas see juhtus partneriga, üksi, käega või mänguasjaga. Kasu tuleb ikka.
Mida orgasm sinu heaks teeb?
1. Magad paremini
Austraalias küsiti 778 täiskasvanult, kuidas seks nende und mõjutab. Ligi 70% naistest ütles, et pärast partneriga kogetud orgasmi on uni parem. Üle poole naistest ütles sama ka siis, kui orgasm tuli üksi.
Orgasmi järel vabanevad kehas oksütotsiin ja prolaktiin, mis lõõgastavad keha ja toovad parema une. Nii et kui uni ei taha tulla, on orgasm täiesti loomulik „unerohi“.
Ja muide – klišee, et pärast seksi jääb magama ainult mees, ei pea paika. Selles uuringus olid naiste ja meeste vastused peaaegu ühesugused.
2. Peavalu võib leeveneda
Saksamaal Münsteri ülikoolis tehtud uuringus ütles 60% migreeniga inimestest, et seksuaalne tegevus hoo ajal leevendas nende valu. Mõnel kadus see isegi täielikult.
Nii et vana lause „täna mitte, mul on peavalu“ võiks vabalt ümber pöörata.
3. Valu tundub väiksem
Rutgersi ülikooli teadlased Barry Komisaruk ja Beverly Whipple avastasid juba 1980ndatel, et tupe stimuleerimine ja orgasm tõstavad naise valuläve märgatavalt. Keha vabastab endorfiine – oma loomulikke valuvaigisteid.
See on üks põhjus, miks paljud naised kasutavad naudingut teadlikult osana oma valu leevendamisest.
4. Päevadevalu võib vaibuda
Orgasmi ajal tõmbub emakas rütmiliselt kokku ja lõdvestub seejärel, verevarustus paraneb ja endorfiinid teevad oma töö. Paljud naised kirjeldavad, et krambid leevenevad.
Ühes katses proovisid 486 naist valuvaigisti asemel orgasmi ja 70% neist ütles, et päevadevalu läks kergemaks. See katse oli küll ettevõtete korraldatud, aga kui sa ise tunned, et see mõjub, on see hea põhjus proovida.
Ja kui tahad päevade ajal lihtsalt oma kehas hästi tunda, tasub valida pesu, mis on pehme ja mida sa ise ilusaks pead. Kuupesu puhul ütlevad paljud meie kliendid, et tunne on nagu polekski midagi jalas.
5. Tuju tõuseb ja stress taandub
Rutgersi ülikoolis jälgiti naise aju orgasmi ajal ja selgus, et aktiivseks muutub peaaegu kogu aju. Vabanevad oksütotsiin, dopamiin ja endorfiinid – hormoonid, mis toovad rahu, rõõmu ja lähedustunde.
Pärast pikka päeva on see kehale nagu väike puhkus.
6. Vaagnapõhi saab trenni
Orgasmi ajal tõmbuvad vaagnapõhjalihased rütmiliselt kokku. See toimib ka teistpidi: kui vaagnapõhja treenida, muutub nauding sageli tugevamaks. Väikeses uuringus paranes pärast vaagnapõhjatrenni naiste seksuaalne heaolu märgatavalt.
Tugev vaagnapõhi on kuldaväärt ka pärast sünnitust ja hiljem, sest see aitab ennetada ka kerget pidamatust.
7. Tupe tervis üleminekueas
Kui östrogeenitase langeb, muutuvad tupe kuded õhemaks ja kuivemaks. Regulaarne nauding, partneriga või ilma, suurendab kudede verevarustust ning aitab hoida neid elastsete ja niisketena.
Teisisõnu: oma keha hellitamine on ka hoolitsemine.
8. Hea süda ka vanemas eas
See on ehk kõige üllatavam. Ameerika uuringus jälgiti 57–85-aastaseid ning leiti, et naistel, kelle jaoks seks oli väga nauditav, oli viis aastat hiljem väiksem kõrgvererõhu risk.
Nauding ei ole järelikult ainult noorte asi. See käib sinuga kaasas kogu elu.
Orgasm iga päev
Leidsin blogisid kus naised on katsetanud: orgasm iga päev, nädal, kaks nädalat või terve kuu – ja kirjutanud ausalt, kuidas end tundsid. Nende kogemused on tähtsamad kui ükski number, sest need näitavad, mis juhtub päris elus.
Kahe väikese lapse ema Lisa Fogarty proovis seda terve kuu (Marie Claire). Ta tundis end õnnelikumana, igapäevane stress sulas pärast orgasmi ära ja kogu kuu jooksul ei olnud tal ühtegi magamata ööd. Kõige rohkem üllatas teda see, et päevadevalu ei tulnud sel kuul üldse. Ja veel üks boonus: üksi kogetud nauding ei vähendanud tema huvi mehe vastu, vaid hoopis kasvatas seda.
Beth Gillette alustas kuu aega iga hommikut orgasmiga (The Everygirl). Tuju paranes, uni oli parem ja pühapäevane ärevus uue nädala ees taandus. Ta ei vedelenud enam voodis, vaid tõusis kohe üles ja tundis end oma kehas enesekindlamalt.
Amanda Chatel proovis seda nädal aega enne tööd (Bustle). Orgasm leevendas tema peavalu, võttis pahuruse maha ja päevade ajal aitas see ka valu vastu. Oma energiat hindas ta enamikul päevadel 8–10 punktiga kümnest.
Margaret Jacobsen, samuti ema, tegi seda kaks nädalat (Romper). Ta tundis end rahulikumana ja oma kehaga rohkem seotuna, isegi keerulisel eluperioodil. Katse lõpuks tundis ta enda sõnul tänulikkust iseenda vastu.
Üks tähelepanek käis läbi mitmest loost: kui nauding muutub kohustuseks ja linnukeseks nimekirjas, kaob sellest võlu. Nii et iga päev ei pea olema eesmärk. Piisab, kui annad endale selle hetke siis, kui tunned, et seda vajad.
Kõik teed on head teed
Orgasm ei pea tulema vahekorrast, et olla „õige“. Ainult umbes iga viies naine jõuab orgasmini ainult vahekorra kaudu ja enamik vajab ka kliitori puudutamist. Üksi, koos, käega, mänguasjaga, hommikul või õhtul – kõik on õiged teed.
Sinu keha teab, mida ta vajab. Lase tal seda näidata.
Kui miski ei tundu õige
Kui seks teeb haiget, iha on järsku kadunud või sa pole kunagi orgasmi kogenud ja see teeb sulle muret, räägi julgelt günekoloogi, ämmaemanda või seksuoloogiga. Seksuaaltervis on osa sinu tervisest ja selle eest hoolitsemine on täiesti loomulik.
Lõpetuseks
Sinu nauding ei ole luksus ega boonus. See on üks lihtsamaid ja mõnusamaid viise oma tervise eest hoolitseda – ja see on kogu aeg sinuga.
Ole enda vastu hea. Sa oled seda väärt.
Paremaid päevi soovides
Pille @ RockingUndies ❤️
Allikad: Lastella jt (2019), Frontiers in Public Health – uni; Evers jt (2013), Cephalalgia – migreen; Whipple ja Komisaruk (1985) – valulävi; Lunette ja Womanizeri „Menstrubation“ katse – päevadevalu; Komisaruk jt (2011), Rutgersi ülikool – aju; vaagnapõhjatreeningu uuring (PubMed 21085753); Clínic Barcelona – tupe tervis menopausis; Liu jt (2016), Journal of Health and Social Behavior – vererõhk; Herbenick jt (2017), Journal of Sex & Marital Therapy. Kogemuslood: Lisa Fogarty, Marie Claire (2016); Beth Gillette, The Everygirl (2023); Amanda Chatel, Bustle (2017); Margaret Jacobsen, Romper.