Plastik ümbritseb meid pea kõikjal - kilekottidest kosmeetika ning ehitusmaterjalideni välja. Sel viisil puutume vähemal või rohkemal määral plastikuga kokku igapäevaselt. Kilepakendite ning plastikut sisaldavate ühekordsete hügieenisidemete kasutusaeg võib olla küll lühike, seda täpselt nii kaua, kuniks soetatud kauba lahti pakime või hügieenisidet kasutame ning selle siis prügikasti viskame, kuid lühikesele kasutusajale vaatamata jätab plastik aga oma jälje loodusesse väga pikaks ajaks. Plastiku lagunemine võtab looduses aega kuni tuhat aastat ning paraku eritub kilest ja plastikust nii kasutamise kui ka lagunemise käigus aga ohtralt kahjulikke mürkaineid, mida juba praegu seostatakse mitmete krooniliste haiguste tekkega. Lisaks hukkub igal aastal plastiku tagajärjel kokku ligikaudu miljon looma-lindu.
Kemikaalid plastikus - looduslik vs tööstuslik
Plastikut toodetakse peamiselt looduslikku päritolu toorainest - maagaasist, naftast, taimedest. Ligi 99% plastist on pärit fossiilkütustest.
Plastikule lisatakse valmistamise käigus hulga erinevaid lisaaineid selleks, et vormida plastikut just nii nagu vaja. Näiteks elektroonikas kasutatavast plastikust moodustab pea poole justnimelt erinevad lisaained, võrdluseks tavapärase lisaainete osakaaluga, milleks on ligikaudu 20%. Täiteained parandavad plastiku vastupidavust ning vähendavad tootmiskulusid (nt kriit ja tärklis). Värvained lisavad tooni ning stabiliseerivad lisandid vähendavad plastiku tuleohtlikkust. Paraku on just viimaste seas mürgiseid kemikaale, muuhulgas organotin, mis võib sisaldada nii elavhõbedat, pliid kui ka tina. Üle ega ümber ei saa ka pehmendajatest - ftalaadid, mis muudavad plastmaterjali pehmeks, kuid segavad meie hormoonsüsteemi tööd. Siinkohal on vast lausa paslik öelda, et mitte ainuüksi plastik ei ole kõige kurjajuur, vaid suur roll on mängida justnimelt plastikus sisalduvatel mürgistel lisaainetel, mis meie tervisele omajagu suure karuteene teha võivad.
Milles seisneb plastiku oht tervisele?
Nagu eelnevalt mainitud, sisaldab plastik suurel määral kõiksugu erinevaid lisaaineid, mis on aga mürgised. Ohtlikuks muudab plastikus peituvad kemikaalid tõsiasi, et kogu mürkainete kompott lekib tegelikkuses toodetest ka väljapoole. Sel viisil puutume kemikaalidega otseselt kokku nii toidupakendite kui ka näiteks laste mänguasjade läbi, mis sisaldavad näiteks PVC-d. Kuna PVC on olemuselt küllaltki jäik, siis lisatakse sellele plastilisust suurendavaid lisandeid, sh ftalaate, et suurendada selle painduvust. USA National Institute of Health andmebaasis leiduvas 2011. aasta uuringust on selgunud, et peaaegu kõik plastikust tooted eraldavad östrogeeni tegevust mõjutavaid kemikaale, mis ei ole me tervisele sugugi ohutu. Lisaks muutub plastik ka kuumutamisel mürgiseks, mistõttu tuleks selle kuumutamist võimalusel kindlasti vältida
Ühekordsed hügieenitarvikud ehk 90% plastik
Sidemed, tampoonid ja pesukaitsmed toodavad oma pakenditega üle 200 000 tonni prügi aastas, millest moodustab plastik lausa 90% koguhulgast. Lisaks on ühekordsed hügieenitarvikud lisaks pakenditele suurel määral plastikust ka valmistatud, mõjutades seeläbi oluliselt nii meie tervist ja heaolu kui ka keskkonda ning loodust. Seepärast tasub kindlasti valikuid tehes kalkuleerida läbi nii võimalikud kasu kui ka kahjutegurid ning võimalusel eelistada tervisesõbralikumat varianti.
Paremad valikud on meie endi kätes!
Tee parem valik juba täna, eelista võimalusel plastikule klaasi ning haara poodi minnes kodust kaasa korduvkasutatav kott! Nii teed head nii endale kui ka keskkonnale!
Kasutatud allikad:
Comments